22. oktoober 2011

Duty-to-do!


Mu lemmikosa duty-to-do nimekirjast on viimane punkt: leia aega, et käia 1) väljas 2) trennis 3) tööl

Mäletan, kui need nimekirjad mahtusid ühe või kahe post-it'i peale. Good times. 

To-do nimekirja reeglid advanced fuck-up'idele
  • Tunne ära olukord, mil seda vaja on. See on see hetk, kui distressi ei leevenda enam isegi 9gag, tobedad briti seriaalid, LSD ega toa koristamine. On ainult üks leevendus - see kõrgjumalik moment, kui saad võtta pliiatsi ja täieõiguslikult ühe rea listist maha tõmmata.
  • Tee nimekiri esteetiliselt vaadatav. Ära sodi. Nimekiri on püha ja siin ainult selleks, et sind aidata. Tal on nii palju võimu käes, et näita austust. 
  • Iga hea to-do nimekirja esimeseks kirjeks on "Koosta to-do nimekiri". Selle saab kohe maha tõmmata ja tervel nimekirjal on kohe positiivne toon - näe, juba lähebki! 
  • Kirjuta komponendid nii lahti kui võimalik. Näiteks eraldi peatükid, mida kontrolltööks lugema peab. Maksimeeri mahatõmbamise aktsioon.
  • Hea nimekiri ripub kõige nähtavamal kohal, et ta sind enim stressida saaks. Kui istud arvuti taha, kavatsusega vaadata ära paar Family Guy'd ja siis võib-olla nimekirja juurde asuda, jõllitab see sind terve selle aja näkku. Väga hea. Kui jõllitamine stressib 3 ühikut, siis järsk meenumine, et KURIVAIM, NIMEKIRI, MA OLEN NELI TUNDI NOTHINGNESSI TEINUD, stressib 30 ühikut. 
  • Hea nimekiri sisaldab humoorikaid lisandusi, mis lasevad ventida pingeid, mida selle jumalast neetud paber oma olemasoluga tekitab. "8. aafrika ajaloo kontrolltöö. 9. meedia avalikkuse referaat. 10. ei hüppa jõkke. 11. teadustöö aluste kodutöö " Nii on ka rohkem asju, mida maha tõmmata. Väikesed autasud väikeste asjade eest.
  • Kirjuta nimekirja sisse puhkepause. Näiteks "Vaata ära viimased osad seriaalidest House, Have I got News For You, Office ja Family Guy." Nii muudad need valiidseks ega pea süüd tundma. Ja neid saab ka maha tõmmata! (See punkt on tegelikult valikuline - mina eelistan näiteks hoida oma nimekirju rangelt tööalasena, sest siis on see lühem ja siis saan ma seda salajas vihata. Nagu mõni allmaailma jumal, keda kardad, vihkad ja austad samaaegselt.)
  • Misiganes ka ei juhtuks - pea alati meeles, et nimekirja hävitamine ei kustuta kohustusi.

Happy survival!


16. oktoober 2011

Idüll


ja.

Tallinn oli väsitav. Samas pisut idülliline. Milan Kundera meelest on idülli väga vajalikuks komponendiks kordus - iga hommik kohtad teel piima tooma sama naabrimeest, kes teeb sama nalja. Iga kord vaidlevad Koit ja ema kodus mingi geograafilise asjanduse üle (seekord Gran Canaria täpne asukoht Atlandi ookeanis), kuni üks atlase lahti lööb ja teine väidab, et atlas valetab. Iga kord undavad trollid ja iga kord helistab isa, kes ütleb, et ma pean sinna minema, kuid peaaegu iga kord ma lõpuks ikka ei lähe. Iga kord ootab mind soe söök ja soe kook ja iga kord lähen ma kaltsukatesse. Iga kord räägime, et peaksin selle jalgratta kodust isa poole vedama, et ta kummi ära lapiks ja see sõitmiskõlbulikuks saaks. Iga kord luban seda järgmisel korral teha. Iga kord vaatame BBC loodusdokki.

Idüll.


8. oktoober 2011

Kitš



Bakatöö teema+juhendaja check.
Töö check.
Töö2 check.
Praktikavärk check.

Lisage veel kool ja sotsiaalelu ning mina olengi busy-bee, kes veetis just 2011. aasta 8. oktoobri laupäeva magades ja väheakadeemilisi asju lugedes, naughty.

Samas, kauguses ähvardavad tõsised asjad, nagu näiteks magister. Ma süüdistan kõigis eksistentsiaalsetes ja identiteedi-teemalistes muredes vana debiilset küsimust: "Kelleks sa saada tahad?"
Mõned meist ehk tõesti suudavad välja mõelda oma unistuste töö ning seejärel pühendada oma koolijärgse aja selle poole püüdlemisele, mõned meist aga avastavad, et unistuste ala haiseb. Mõned meist tahavad aga saada kellekski, kelle vanuse alampiir on 40 ja esimesed 20 aastat tööturul veedavad nad erineva intensiivsusega identiteedikriisides. 
Tõenäoliselt vähesed tahavad veel saada selleks, kelleks kunagi ammu, kui nad 20 eluaastat saavutavad.
Vähesed tahavad üldse kellekski saada, as opposed to lihtsalt tahtmisele mingi töö leida. 

Modernses maailmas ei peaks vanatädid enam sugulaste kokkutulekul pärima "Ja kes sinust saab? Ahaa, ja mida sa kavatsed ära teha, et see teoks saaks?"
Nad peaks küsima: "Ja kas sina arvad, et saad töökoha? Ahaa, ja mida sa kavatsed ära teha, et see teoks saaks?"

Kitš.


Samuti, kõik huvilised, kes jälgivad minu ja Tartu Verekeskuse vahelist passiivagressiivset vahekorda: sain nädala jooksul tihedalt igasuguseid teateid smside ja e-kirjade ja kõnede näol, mis kõik kulmineerusid kõnega nädala lõpus, kus kurja häälega naine ütles, ja ma tsiteerin, et ma olen lubanud tulla ning ei ole siiani seda teinud ning 2011. aastal pole ma üldse veel verd annetanud, nii et oleks viimane aeg. Kodanikukohustused on puha täitmata.