Kitš

Bakatöö teema+juhendaja check.

Töö check.

Töö2 check.

Praktikavärk check.

Lisage veel kool ja sotsiaalelu ning mina olengi busy-bee, kes veetis just 2011. aasta 8. oktoobri laupäeva magades ja väheakadeemilisi asju lugedes, naughty.

Samas, kauguses ähvardavad tõsised asjad, nagu näiteks magister. Ma süüdistan kõigis eksistentsiaalsetes ja identiteedi-teemalistes muredes vana debiilset küsimust: "Kelleks sa saada tahad?"

Mõned meist ehk tõesti suudavad välja mõelda oma unistuste töö ning seejärel pühendada oma koolijärgse aja selle poole püüdlemisele, mõned meist aga avastavad, et unistuste ala haiseb. Mõned meist tahavad aga saada kellekski, kelle vanuse alampiir on 40 ja esimesed 20 aastat tööturul veedavad nad erineva intensiivsusega identiteedikriisides. 

Tõenäoliselt vähesed tahavad veel saada selleks, kelleks kunagi ammu, kui nad 20 eluaastat saavutavad.

Vähesed tahavad üldse kellekski saada, as opposed to lihtsalt tahtmisele mingi töö leida. 

Modernses maailmas ei peaks vanatädid enam sugulaste kokkutulekul pärima "Ja kes sinust saab? Ahaa, ja mida sa kavatsed ära teha, et see teoks saaks?"

Nad peaks küsima: "Ja kas sina arvad, et saad töökoha? Ahaa, ja mida sa kavatsed ära teha, et see teoks saaks?"

Kitš.

Samuti, kõik huvilised, kes jälgivad minu ja Tartu Verekeskuse vahelist passiivagressiivset vahekorda: sain nädala jooksul tihedalt igasuguseid teateid smside ja e-kirjade ja kõnede näol, mis kõik kulmineerusid kõnega nädala lõpus, kus kurja häälega naine ütles, ja ma tsiteerin, et ma olen lubanud tulla ning ei ole siiani seda teinud ning 2011. aastal pole ma üldse veel verd annetanud, nii et oleks viimane aeg. Kodanikukohustused on puha täitmata.