21. aprill 2011

Approach a book by it's cover

Vahel ma räägin makaronidega, mida keedan. Vahel filmikompaniiga, mis valmistas linateose, mida vaatan. Vahel ma sõiman seelikut, kui see ülejäänud riietusega ei sobi.

Te kõik teete seda samuti, eks?

See tuletab mulle meelde vanu laule ja vanarahva mõistet ajast. Hallad tulevad just seetõttu, et haned lähevad. Lumi tuleb seetõttu, et luiged lähevad. Kui talurahval on kartulivõtt alles poole peal ja juba need põrgulised luiged lendavadki, siis oli selleks puhuks vanarahval leiutis olemas: loitsulaulud, näiteks "Eksi, eksi, linnukene" või "Teele, teele, kurekesed", millest viimane ilmselgelt on tänaseni lastelaulikutesse jäänud (oli kasutatav, kui kartul ammu võet' ja muud tegemised samuti tehtud, kured ei tundu aga plaanivatki jalga lasta).

Minu põhjus-tagajärg on samuti valepidine. Ma ei kanna seelikut, sest ta ei sobi; mitte seelik ei sobi, sest ma ei kanna neid kuigi tihti. Right.

(Asi on selles, et mul on koledad sääremarjad. Aga see-eest on mul kena ülakeha.)

--------------------------------

Ooooh. La vie. Ma läksin tohutult rõõmsaks, kui vaatasin "Coco avant Chanel". See tuletas mulle meelde asjaolu, mida Berit mulle kord seletas. Nimelt see, et inimene peab olema millestki hea. Tore - sul on kolm kõrgharidust. Aga mingi ala peab olema, mis ületab oskuste skaalal 50%, seega omab inimesest enamust. Proficient. Ekspert, kui soovite.

Ma ei oska kübaraid valmistada, riideidki oskan väga hädisel määral õmmelda. Ma ei oska inimeste ees laulda, ilma et mu keha väriseks või mind ümbritseks koor. Ma ei oska veel tervet hulka teisi asju. Ainus tegevus, mis kandideerib minu potensiaalsele tuleviku-ekspertlusele, on kirjutamine. Olgu see ajakirjanduses või raamatutes (küll aga mitte blogides, see siin pole muud kui tarbetekst, mis sest, et mulle endale) - vahet ei ole.

Tundub, et olen samasuguse orgi otsa sattunud nagu näitlejad. Kuidas, põrgu päralt, sellega küll raha teenida?

---------------------------------

"Coco avant Chanel" on tore. Küll see prantsuse Hollywood-koolkond, aga mis sest. Kes ütles, et Hollywood on ainult seetõttu halb, et on pinnapealne ja atraktiivne? (Mina kunagi, tšššt). Inimesed võiksid õppust võtta, ehk tuleks rohkem pinnapealsust ja atraktiivsust neile kasuks. Raamatu ligitõmbavaimaks elemendiks on just ta kaaned.

Kardan, et asi on selles, et pisut liiga palju olulisust antakse ligitõmbamisele kui sellisele. Ligitõmbamine on lihtne ja labaselt lõbus protsess, kui võrrelda seda ligihoidmisega, mille tarvis on vaja kaugelt rohkem kui kaasi (mis tulevad aga ka kasuks).
Ligitõmbamise mõttes aga (ja hoidmise omas samuti): inimesed peavad ilusad olema. Mõlemate sootunnustega inimesed.

See oli keegi purjus taanlasest vabatahtlik Armeenias - Nikolai - (ja Berit, kes seda hiljem mulle edasi rääkis) kes seletas korteriistumisel Vanadzoris, et naine peab olema naiselik (näiteks miniseelikus ja kontstes) just seetõttu, et sarnast atraktiivsust ootab ta mehelt - mehelikkust selle kõigi käitumis- ja rääkimisnüanssidega. Asjad on võrdselt pinnapealsed ja raamatute kaaned peavad olema võrdselt ilusad.


Ega Chanel ka naiste kleitide dekolteesid kurguni kinni ei nööpinud, sest "naistel on õigus olla sisukad ja nad ei pea presenteerima oma rindu nagu karnevalil esineja". Ta väitis hoopis, et rindade näitamisest veel seksikam on see kõik kujutlusvõime hooleks jätta.

------------------------------------

Kirjutan taas umbes kolmest eri teemast korraga. Loodan, et see pole väga suur siia-sinna kargamine, lõppeks mainisin ju ka, et see kõik on paras tarbetekst. Check me out, sorting my thoughts.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar