Tunde veedetud Lotrot mängides: 1/5 koguarvust
Edenemine kohtades ühikajärjekorras: 1 (303 pealt 302-le)
Et ma siin Tallinnas olen ning päevad pigem töövahelise ajana mööda saadan, siis on mul ainulaadne võimalus jälgida oma vanem-isikute vananemist.
Mäletate, kuidas kunagi (vähemalt minu puhul) saabus aeg, see võis olla 14 või 15 aasta paiku, kui kogu maailm sai järsku selgeks ning selgeks sai ka see, et meie vanemad pole sugugi säärased arvamusliidrid, nagu neid kunagi kujutasime. Tegelikult ilmnes lausa selles uues ja avanenud maailmas, et vanemad on üldiselt rassistid ja homofoobid, keda grammigi ei kõigutanud, et nafta saab otsa ja poolused sulavad - probleeme hindasid nad üldse omaenese mätta otsast. Mäletan, kui marru mind ajas, kui mu ema ütles tüdinult, et ma vait jääks ja laseks tal rahus "Kirgede tormi" vaadata, sel ajal kui mina püüdsin talle selgeks teha, kuidas kurjad juudid vaeseid palestiinlasi kiusavad.
Igatahes - ilmnes, et vanemad on võrdlemisi kitsad võrreldes kogu selle suure ja olulise maailmaga, aeg-ajalt ajavad nad lausa naeruväärset juttu ning vähemalt mina ei osanud vait olla, kui jälle keegi poetas mõne mõttetera nagu "kõik araablased on terroristid" vms. Mis omakorda muutis hilispuberteedi üsna raskeks, sest oma tuppa võid ju end lukustada, aga külmkapp ja tualett on paratamatult teisel pool ust.
Nüüd neil aastail, kus ma veedan suurema osa ajast 180 km eemal, on kõik maailmavaatelised erimeelsused tagaplaanil, ning esiplaanil (iga külastuse ajal) on olmeprobleemid: mis ilm Tartus on? kuidas koolis läheb? liiklusolukord Tallinn-Tartu maanteel? mida hullu Savisaar jälle korda on saatnud? mis Tartus parem/halve on? Klassikaline info, mis hoiab poliitilistest (Savisaar pole poliitiline arvamus, vaid ühendab pahameeles rahvast, nagu laulu- ja tantsupiduseda kunagi ei suutnud), religioossetest ja olmelistest veendumustest kramplikult eemale, sest nüüd oleme kõik täiskasvanud ja mis eristab täiskasvanuid puberteetidest: nad on hakanud paratamatust tunnetama. Pole enam mõtet. Las nad olla. Pole mõtet isegi väljendada oma arvamust, et homodel võiks lasta lapsendada või et Mikser teeks peaministrina üksi rohkem ära kui Ansip ja Laar kahekesi. Me oleme nüüd suured ega taha olukorda ebamugavaks ajada, kui veedan Tallinnas külas ainult neli ööd kuus. Pole lihtsalt vaja.
Niisiis - vanemad on jätkuvalt tobedad. Nad on isegi tobedamad kui varem, sest vähemalt minu omade puhul tundub, et nad on 4 aasta jooksul 15 aastat vanemaks jäänud. Las nad aga räägivad rahus oma tobedusi. Me kuulame nad ära, naeratame ning räägime innukalt, kuidas Järvevana teel on ikka veel remont ning millal nad küll ükskord ära lahendavad selle Ülemiste ristmiku ning ega seal ju suurt loota polegi, kui Tallinna eelarve voolab ju Raepressi, mis on nii nõme et paneb kõrvad huugama. Ning üleüldse tulevad jälle soojad ilmad ja nii tore, sest tükk aega on päris külm olnud ning lõpuks jutustab mu ema mulle viimase napaka minu-sarja raamatu ümber ("Minu Nepaal": ühistranspordis istus mees kohtade puudumise tõttu juhi sülle ning juht sõitis rahus edasi).
See on tore, see töötab ja see tõenäoliselt kestab samas rütmis (küll aina vähenevate kohtumistega) terve ülejäänud elu. Praegu on aga jama. See rütm töötab siis, kui tihti ei kohtu. Praegu ma olen aga võrdlemisi palju Tallinnas, mistõttu ma näen ja kuulen neid terve aja vältel. Täna - esimest korda üle kuu aja juba nähvasin. Kui nii edasi läheb, siis on nädala pärast jälle piigid väljas - ärritus ei kasva ühtlase sirgena, vaid järsenevalt, nagu eksponentfunktsioon. Homme saab õnneks ehk isegi mitmeks päevaks Tartusse, niisiis aega jälle kannatust koguda, et siis tagasi tulla ning kuulata veel telesaadete ja raamatute kokkuvõtteid.
On the bright side: nemad küll minu silmis vananevad, aga mina hakkan nende silmis vaikselt autoriteeti omandama. Kunagi, kuigi ma olin kõikvõimalikud maailma artiklid kuni riikide kohalike lehtede omadeni Iisraeli-Palestiina teemadel läbi lugenud, väitsid nad ikkagi, et ma ei tea teemast midagi, mistõttu on parem kuss olla. Nüüd aga lendab igasuguseid (peamiselt ajaloolisi) küsimusi. Well *hõõrub käsi* dominator becomes the dominatee.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar