Ma ei saa üldse aru, mida tallinlased vinguvad. Elage paar nädalat sisemaal ja saate tunda, kuidas õues hambad valutavad, sest nad on lihtsalt temperatuuritundlikud.
Kadil on ehk õigus, öeldes, et edasilükkamise jõud on tugevaim jõud maailmas. Omapärasel kombel pean ma aga iga kord endale põhjendama, miks ma antud päeval midagi edasi lükkan. "Ma olin juba tubli ära (pesin hommikul nõud)" või klassikaline "See oleks mu vaimsele tervisele hävitav ja vaimne tervis on tähtsaim."
Asjad on laiali, nii peas kui toas, ning üha vähem seostun ma happy-go-lucky suhtumisega (nagu film "Amelie" või raamat "Väike prints" või Ööülikoolid) ja üha rohkem Krister Kivi raamatuga "Üksteist". Mees kirjutab nagu noor jumal, aga tagakaanel ilutsev sisukirjelduslik lause "...väljast on mu nahk veel valge ja elastne, kaetud üksikute sünnimärkidega, nagu oleks keegi kunagi kustutanud selle vastu sigarette" annab sisu-meeleolu (ja tundub, et ka autori igapäeva) täielikult edasi. Ma veel päris selle meeleolu sisse sattunud pole. Aega on.
Üldlevinud teave on, et enda õnnelikuks tegemine õnnestub parimal viisil teisi õnnelikuks tehes - peaks uuesti Beritiga end laste turvakodusse kaasa nihverdama ja mõned tunnid paberist paate või tuhkruid meisterdama. Või neile Katani ja Carcassonne'i ja Sabotööri õpetama.
Või siis võiks lõpetada selle haige edasilükkamise, teha aken lahti, lasta tuppa pisut õhku ja paar ööd-päeva kohvi najal tööd teha.
See nädal saab olema muudatustega. Kursapidu teisipäeval, Egoni sünnipäev neljapäeval, tundub et Zav "vanadega" nädalavahetusel. Kui ma pühapäeval saaks üles ärgata ja öelda, et sinna hulka kuulus ka end kahemeetrisest töövirnast läbinärimine, võiks rahulikult silmad kinni rõdul istuda ja kannuteed juua (veider tegevus, mis mulle teadaolevalt imponeerib peale minu ainult veel mu vanavanematele).
Also, ma ei saaks rohkem rahul olla, et põhiala erialamooduli suhtekorralduses võtsin. Arvasin, et selle asjaolu suurim (ja otsustamiseks piisav) pluss-pool on reporteritöö-mittetegemine. Aga omapäraselt ei ole. Kui asja tehniliselt vaadata, on PR-il samamoodi ajakirjanikuga vaja pisut erialast teavet ja palju rohkem muud maailma teavet/loomulikku annet. Ühe mooduli võrra seda õppida tundub rohkem kui piisav, et mu kujuteldavasse võimaluste-tuppa tekiks uks, mille kohale on kirjutatud "Kui töötu, vaata siia. Kommunikatsioonispetsialistide osakond." Ja ausalt öeldes kommunikatsioonispetsialistide osakond - not too shabby.
Homme on esimest korda aine III Reich. Jei! Asi-mida-oodata, on aine, sest tundub, et drägon on vähemalt nädalaks riiulile pandud.
Mmmm... tee.... Invite pls.
VastaKustuta