Mubarak läks ära

Melanhoolne veebruar. Ja melanhoolsega, juhul kui see peaks omama ka muud tähendust, mõtlen ma ennasthaletsev, tundlik ja hädine.

Hädine veebruar.

Minu tänased saavutused on sidustumine vanematega, hirmuäratava koguse šokolaadikommide manustamine ja kaltsukates kahe täispika tunni veetmine. Tundub, et mulle ei helista ei Kairiin (keda tulin Tallinna vaatama) kui ka Mohamed (kes tahab pühapäeval Tartu raekojaplatsil teise egiptlasega protestida ja mind sinna juurde temast lugu kirjutama)(kuigi ma ei saa aru, mis ta enam protesteerib. Mubarak läks ära. Nagu asepresident Omar Suleiman seepeale ütles: may God guide our steps)(ainult et see meetod pole teie jaoks minevikus päris hästi töötanud, või mis).

Võib-olla, egiptuse toredad inimesed, on teile abiks Bokononi Seitsmes raamat: Let us start our Republic with a chain of drug stores, a chain of grocery stores, a chain of gas chambers, and a national game. After that we can write our Constitution. (Vonnegut, "Cat's Cradle")

Igav päev. Kõigest (esmakordselt maakera ajaloos) islamimaailm hakkab põhimõtteliselt ümber struktureeruma. Kõigest päev, mis saab olema saja aasta pärast ajalooõpilaste testides kuupäevalise küsimusena.

Egiptus on vabastatud, nad räägivad. Naljakas, kuidas Lääne meedia meelest oli asja tuum järsus teadvuse tõusus, järsku said kõik Alid ja Mohammadid aru, et diktatuur on oma olemuselt kurjast ja neil on õigus arvamusele. Naljakas, kui Mohamed rääkis, et tegelikult tahtsid Alid lihtsalt süüa ja mingisuguseid elutingimusi. Naljakas, et demokraatial pole asjaga suurt pistmist. Naljakas, kui hästi sobib see lugu sõnadeks ameeriklaste demokraatia-hümni.

Huhhh. Busy busy busy*

Melanhoolne veebruar. Kurb on olla.

_____________________________________________________________

* "Busy busy busy" sosistab Bokononist siis, kui ta mõtleb, kui keeruline ja ennetamatu on the machinery of life tegelikult.