See on vist mingi põlvkonnavärk

My mom keeps her iPad on the bookshelf...because "there are books in it!"
Riki H

My Dad sends error reports to Microsoft.
Sebastian Clarkin

While in Prague last summer, I used Skype to call home. The first time I called my dad on his cell phone he asked me, "So, can you see me right now?"
Kirsten C.



"Kuule, aga kas sa kahetsed, et läksid ajakirjandust õppima?" küsis kurva olemisega ema, kui Aktuaalne Kaamera käis ja mina elutoa nurgas geiartikleid sorteerisin.

"Ei, ma kahetsen seda, et ma ei läinud õppima ajalugu ja meediat hoopis kõrvalerialaks ei võtnud."
"Mis siis oleks parem olnud? Mingi ajalooõpetaja oleksid olnud?"
"Oeh."

Me ei õpi ju seda ametikohta, millel kunagi tööle hakkame, eks. See eristabki kutseharidust ja kõrgharidust. Ma ei õpi ametit. Ma õpin. Asju. Upgrade'in ennast. Scholar. One who attends school. Et keegi kunagi vaataks, et ma olen piisavalt upgrade'tud, et mulle selle eest raha hakata maksma. Loomulikult on suurem võimalus hakata tööle mingil ametikohtal, mille nimetus kattub erialaga, kuigi hetkel on sama tõenäoline, et hakkan uudisreporteriks, kui see, et hakkan poliitikuks või aednikuks.

Naljakad põlvkonnavahed. Oleks nagu mingid teadmised või asjaolud (viisid, kuidas asjad maailmas on), mis on sündinud kahe põlvkonna vahepeal, olles ühele loogilised ja teisele ebanormaalsed. Umbes nagu see hirm ja võõristamine, mis vanemal põlvkonnal teistsuguste inimeste vastu on (enamiku vanemad on rassistid ja homofoobid, aga nad ise ei saa aru, et nad seda on, sest nende maailmas on see standard, normaalne, mittesildistatav. Nende maailmas kanname meie silti. Naiivsed idioodid).

Isa naine Heli rääkis täna õhtusöögi taga kahtlasest vanapaarist, kes nende äärelinnakus majade vahel jalutab ja on langenud kogukonna poolt kahtluse alla iiveldamaajavas kuriteos - viimasel ajal on paljud väravad iseenesest lahti läinud ja koerad aiast põgenenud. Kui aga Heli neid tänaval kohtas, siis see vanapaar - gasp - naeratas talle. "No selge," ratsionaliseeris Heli, "vaatasin kohe, et mingid idioodid."

Nelja aasta eest oleks säärane asi mind auru täis ajanud ja õhtusöögile piinlikku olukorda tekitama sundinud. See mäss on nüüd õnneks kadunud.

Ja mu ema saadab ka error-teateid Microsofti korporatsioonile ega lõpeta seda vist kunagi.


Homme tagasi Tartusse.


Ära usu paksu. Näe, jälle tõstab maksu.
(silt Mustamäe elektrikilbi peal)