... laksin peldikust valja puhkama ei kuhugi mujale kui maailma peldikku (vt eelmine post). Ma pole iial viibinud riigis, mis ei asu Euroopas voi USA-s, seega on Lahis-Ida minu jaoks praeguses maailmapildis midagi aarmuslikku.
Kunagi ehk viitsin neile tahtedele tapid peale lisada, praegune Tbilisi hostel neid ei paku.
Samuti ei hakka ma lisama reisikirjeldust, kuigi kavatsen. See on taiesti tore ja highlighte, millest peate kuulma, oli palju.
Mul on aga voimalus veeta pool tundi arvutis hetkel (Berit magab, et peagi argata, et minuga Gruusia ajaloomuuseumi tulla) ja ma olin kohutavalt pettunud, et FB ei andnud chatis inimesi, kellega raakida tahaksin.
Also, Eeva, Kika ja Madis ja Sass ja.. teie lootijad, Armeenia oleks teie paradiis. Pooled majad on tuhjad (inimesed lihtsalt lahkusid valismaale ja jatsid majad, nagu need olid). Oeldakse, et Armeenias elab vahem armeenlasi kui Armeeniast valjas ja et tuhje hooneid on nii palju, et iga riigi elanik saaks oma maja, kui kolida viitsiks.
Tana on maailma kristlikumas riigis kirikupaev ja ma olen pettunud, et ei saa kirikusse minna, kummalgi meist pole pikalt ule polvede ulatuvat seelikut.
Isu Erasmusega Gruusiasse oppima tulla haihtus samuti. Selle asemele ilmus isu partnerulikooli programmiga Tamperesse minna. Kui ma siin veel paar nadalat viibima peaks, siis hakkaks tanaval nende peale karatama, kes mind pidevalt jollitavad. Nad moodustavad populatsioonist enamiku, might I add.
Moned khatshapurid, khinkalid ja muud rasvased kupsetised veel ja veeren lennuki peale. Teisipaevani.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar