Kapteni logiraamat. 19. mai, 2011.

Sess on kestnud nädala. Torm hakkab merel alles tõusma - tunnen seda oma kontides. Eile, pärast lõputöö ettekannet tarbijakäitumises kaotasime tüürimees Motivatsiooni. Ta libastus ja lendas pärast ränka ebaõnnestumist powerpointi esitlusega (lüümikupalaganiga) lihtsalt üle parda. Pidasime tunni aja pikkuse leinaseisaku ning tegime õhtu otsa mitte midagi kasulikku - mängisime Gennis ping-pongi, jõime Pirol õlut ja sõime Tavernas pitsat.

Nädala järeldus: ma ei tööta hästi vahetult enne tähtaegu.

Samuti, ma täpselt ei tea, kuidas ilma tüürimeheta edasi liigume.

Täna, pisut veel leinates, leidsin ühendlahenduse kahele inimeksistentsi oluliseimale probleemile: 1) Kuidas saada seksikalt pruuniks ning 2) Kas demokraatia taaskehtestamine oleks olnud Eestis 1930. aastate teisel poolel võimalik. Ühendlahenduseks oli essee kirjutamine kortermaja katusel päevitades. Ühendlahendus põrus, sest õues oli vaatamata petlikule päikesele ja siledale veepinnale mofuckin' külm. Pootsman Kofeiin viitas asjalikult, et tegu võis olla lihtsalt Poseidoni kurimeelse trikiga, et meie meeskond surnuks külmetada, enne kui Sessi lõppsadamasse jõuame. Pagan, see Kofeiin on ikka tark mees.

Paar tundi hiljem: katastroof! Me kaotasime pootsman Kofeiini! Ta haihtus katkiläinud kohvimasina tõttu olematusse. Suuremat katastroofi pole siiani veel juhtunud, sest Kofeiin täitis viimase päeva jooksul ka õndsa Motivatsiooni kohuseid tüürimehena. Kaks juhti ühe ööpäevaga - kes selle taga küll olla võib? Meie laev on hukule määratud.

Lähen ja söön Lotte krõbinaid ning ei pese ühtki nõud.