Puhang

Jõudluspuhang* vallutab mu järgmiseks kolmeks päevaks. Kõik on ammu suvepuhkusel, Tallinna Rahvusraamatukogus on rohkem töötajaid kui külastajaid, UT omas toterdab veel ainult ainult valju häälega seletav inglise vanahärra üksikult mööda saale. Kõik on kaotanud igasuguse sügavuse, umbes nagu päike oleks plahvatanud jäätiseid ja igal pool on ainult neoonvärvid, bambusplätud ja paljad inimesed.

Minu kohustuste maailmas pole aga kedagi säärast. Siin oleme vaid mina ja sina, diplomaatia ajalugu ja Euroopa mõtlejate kirjatükid - ning ma kavatsen teid endale korralikult pähe taguda, et teisipäeval eksam sooritada ja edaspidi ainult bambusplätudega ringi laperdada. Ainult oodake ja vaadake.

In other news, ostsin täna Uuskasutuskeskuse rattalaadalt 30 euro eest jalgratta, mis näeb välja midagi sarnast, ainult punakaspruun ja nahast vedrusadulaga.

Samuti tundub, et jaanipäeva olen üksinda Mustamäe korteris, sest 24. juuni hommikul on töö. Ootan kõikvõimalikke pakkumisi, mis ei sisalda Tallinnast lahkumist.

Kas ma ütlesin üksi? Ma mõtlesin mina ja mu uhiuus 3 kuu pikkune LotRO pakett!

*Kairiini persooniloos Reet Ausiga rääkis viimane, et motivatsiooni ta ei usu - on vaid soov end täiendada ja areneda. Selle teooria kohaselt oleks laisad momendid lihtsalt tavapärane väsimus, millest inimene virgub, ning nagu auruvedur edasi rühib. Meeldiv teooria.